Avastage tee maailm

Roheline tee on kõigist teeliikidest kõige vanem ja hinnatum. Seda on sajandeid kasutatud ravimina ja hinnatud selle jõuduandva toime poolest. Peale korjamist närbutatakse kõige õrnemaid võrseid. Need lehed ei läbi oksüdatsiooni ning säilitavad kaunid looduslikud rohelised toonid. Nii Hiinas kui ka paljudes teistes riikides on oksüdatsiooni peatamise traditsiooniliseks meetodiks kuiva kuumuse kasutamine kuumas wokis või teepannimise masinas. See annab teele meeldiva pähklise nüansi. Jaapanis peamiselt aurutatakse rohelisi teesid, mis aitab luua erilise taimse, rohtja ja umami maitse. Oma välimuselt vaimustavad rohelise tee lehed on peenelt kujundatud nõelteks, spiraalideks, lokkideks või tigudeks. Need pakuvad igasuguseid maitseid: värskeid, magusaid, lillelisi, taimseid ja puuviljaseid.

Valge tee on oma olemuselt ainulaadne tänu sellele, et seda töödeldakse minimaalse inimsekkumisega. Võrsed korjatakse hoolikalt, seejärel läbivad nad mitu närbumise etappi. Neid kuivatatakse peamiselt loomulikul teel päikese käes. Õrn tootmisprotsess on üsna aeglane ning võib spontaanselt aset leida kerge oksüdatsioon. Valged pisikesed karvad katavad teepungi teevõrse otsas, andes neile hõbedase välimuse. Valge tee on tuntud oma õrna, maheda ja lillelise maitse poolest. Hiljuti avastati, et valge tee kasulikkus muutub aina suuremaks pikaajalisel säilitamisel. Hiinas käib valge tee kohta ütlus: „Esimesel aastal on see tee, kolmandal aastal ravim ja seitsmendal aastal aare.“

Kollane tee on Hiina kuuest teesordist kõige haruldasem. Seda töödeldakse samalaadselt nagu rohelist teed, kuid lehed läbivad lisaetapi men huang, mis tähendab „kollase kinnistamist“. Kui lehed on korjatud, närtsitatakse neid pisut ja kuumutatakse pannil, et oksüdatsioon peatuks. Siis mähitakse kuumad ja niisked teelehed spetsiaalse riide või paberi sisse. Pakendis on soe ja niiske ning see vähendab lehtede rohumaitset. Neid kuumutatakse ja pakitakse mitu korda.

Lõpuks on teelehed kollakasrohelist värvi ning pehme, magusa ja pähklise maitsega. Kollast teed tuntakse ja tarbitakse vähem, kuid sel on tänu oma eriomadustele teesõprade seas truud poolehoidjad.

Oolong (wulong) on kuuest teesordist kõige keerukam ja mitmekesisem. „Oolong“ tähendab tõlkes „must draakon“. See on saanud oma nime tumepruunide, peaaegu söekarva keerdunud lehtede järgi, mis meenutavad draakonit. Oolongit valmistatakse suurematest ja küpsematest lehtedest, mistõttu sel on rikkalikum ning sügavam maitse. See on pooloksüdeerunud tee, mille oksüdatsiooniaste võib olla 10–80%. Nii saadakse lai valik märkimisväärselt erinevaid aroome ja maitseid.

Tumedad oolongid on 40–80% ulatuses oksüdeerunud. Teelehed on piklikud ja keerdunud ning sügavpruuni värvi; neil on rikkalikult puuviljane, pähkline, suitsune ja karamellmagus aroom ning maitse. Tumedate oolongite viimane valmistusetapp on röstimine, mis toob nende mitmekesised maitsed paremini esile.

Pallitud (rohelised) oolongid on 20–40% ulatuses oksüdeerunud ja jäävad roheliseks. Teelehed on tihedateks graanuliteks kokku keeratud ja rullitud. Neist saab ilusa heleda rohekaskuldse joogi, milles eristuvad selgesti lillelised ja magusad maitsenüansid. Hiina ja Taiwani pallitud oolongid on vahel ka küpsetatud, mis annab neile röstitud ja pähklise maigu.

Vähem oksüdeerunud oolongit nimetatakse baozhong’iks (pouchong). Selle lehed on veidi keerdunud ja väga haprad, neil on eriline puuviljanüansiga suhkruherne maitse.

Must tee, mida Hiinas nimetatakse punaseks teeks, on täielikult oksüdeerunud. Tootmise ajal närtsitatakse lehti pikalt, kuni need kaotavad niiskust ja muutuvad hästi vormitavaks, ning seejärel neid rullitakse. Siis lehed oksüdeeritakse täielikult. Et toota musta teed, on vaja käivitada keemilised muutused ja seejärel püüda neid kontrollida. Teemeister peab ära tundma, millal on õige aeg oksüdeerumine peatada ja asuda lehti kuivatama. Lõpuks sorditakse teelehed eri klassidesse. Purunenud lehti kasutatakse sageli maitsvates segudes ja maitsestatud tees. Kõik mustad teed ei ole ühesugused. Nende omadused sõltuvad sellest, milline on teetaime sort, kasvupiirkond ja töötlemisviis. Musta tee maitse võib olla rikkalik ja tugev, pehme ja õrn, magus ja lilleline, pähkline ja puuviljane.

Tumedal teel, mida Hiinas nimetatakse ka mustaks või Pu’eri teeks, on üle tuhande aasta pikkune ajalugu. Algul veeti valmistoodang Tiibetisse ja teistele Hiina äärealadele. Seda teed toodeti Hiinas Yunnani provintsis ja müüdi Pu’eri linnas – sealt ka selle nimi. Nüüdisajal toodetakse tumedat teed paljudes teisteski riikides ja see on muutunud tänu oma tervislikele omadustele üha populaarsemaks. Seda tüüpi tee eristub teistest teedest, olles ühtlasi ainus, mis on kääritatud.

Selle mitmekesine, rikkalik, maalähedane, puidune ja puuviljane maitse saadakse eri tegureid kombineerides, nagu loodusliku teepõõsa sort ja kasvutingimused ning keerukad töötlemis-, ladustamis- ja laagerdamisvõtted. Pu’eri teed on kahte tüüpi: sheng (värske) ja shou (küpsetatud, küps).

Värske Pu’eri tee on looduslikult kääritatud ja seda võib laagerdada kuni sada aastat. Noore Pu’eri tee maitse võib olla pigem kootav ja värske, aga kui tee valmib, tekib üha enam magusaid nüansse ning tekstuur muutub pehmemaks ja mahedamaks.

Küpse Pu’eri tee tootmistehnika leiutati Hiinas 1972. aastal. See on kääritatud nagu ka värske Pu’eri tee, kuid valmib rutem, kuna käärimist kiirendatakse kunstlikult. Küps Pu’eri tee laagerdub umbes 50 päeva ja on siis peaaegu kohe tarbimisvalmis.

Mõlemat tüüpi teed müüakse nii lahtiselt kui ka eri suuruses koogikesteks või muudeks vormideks pressituna. Levinud on müüt, et ainult kaua laagerdunud Pu’eri tee on väärtuslik ja maitsev. See pole tõsi. Kui teie tee on valmistanud meister ja teelehed on kvaliteetsed, maitseb see kohe hästi. Valige usaldusväärne müüja, kes pakub teile tõeliselt head teed.